Lasteraamatutes on tavaliselt kombeks kirjutada armsatest karumõmmidest, lõbusatest jänkudest ja vallatutest hiirekestest. Andrus Kivirähki uuest lastejuttude kogumikust “Kaka ja kevad” neid karvaseid ja pehmeid loomakesi ei leia. Selle asemel astuvad lugeja ette romantiline kakajunn, punapäine viiner, pissipotis elav tont, munevad sokid,
[...]“Olen juba vana mees ning elus palju näinud. Üha vähemaks jääb minusuguseid. Kas ei ole seega lausa mu püha kohus sulg pihku haarata, et panna kirja seda, mis tänaseks unustusehõlma on vajumas? Õpetuseks noortele ning meenutuseks vanadele.” (I. Orav), Loeb Andrus
[...]„Mis sa seal akna all teed?“ küsis isa. „Jahe on. Kas keegi on äkki aeda roninud või?“, „Kallike, sa oled haige,“ ütles ema. „Tule tuule käest ära.“, „Ma vaatan kaelkirjakut,“ vastas Kai. „Missugust kaelkirjakut?“ imestas ema. „Kus sa kaelkirjakut näed?“, „Ta seisab seal kahe maja vahel,“ näitas Kai.
[...]
