„Saladuslik juhtum Stylesis” on Agatha Christie esimene kriminaalromaan, mille ta kirjutas Esimese maailmasõja ajal, kuigi ilmus see alles 1920. aasta oktoobris. Sel aastal saab Christie esikromaan saja-aastaseks. Juba selles esimeses raamatus tutvustas Christie lugejatele belgia sõjapõgenikku Hercule Poirot’d, inspektor Jappi ja kapten
[...]Prints soovis abielluda ainult tõelise printsessiga. Ühel õhtul koputas lossi uksele märg ja räsitud tüdruk, kes väitis et on printsess. Kuninganna pani ta magama kahekümnle madratsile ja hanesulgedest padjale, mille alla asetas ühe hernetera. Kui kuninganna hommikul kuulis et tüdruk pole silmatäitki maganud, sest tal olevat midagi
[...]Felix Salten tundis suurepäraselt loodust. Pikkadel rännakutel ja jahiretkedel õppis ta põhjalikult tundma metsloomade kombeid ja harjumusi ning isegi tema juures kodus elas alatasa mitmesuguseid metsaelanikke, kelle eluviise kirjanik tähelepanelikult jälgis. Seda sügavat loodusetundmist tajume ka igalt «Bambi» leheküljelt. Kuigi
[...]Petised lubavad keisrile kududa ja õmmelda haruldlaselt ilusad rõivad, mida ei näe vaid need, kes ei kõlba oma ametisse või on lihtsalt rumalad. Kõik käivad kangast imetlemas ja kiitmas. Keisrit rongkäiku nähes julgeb vaid laps öelda, et keiser on alasti… . Loeb Liisa
[...]Muinasjutt kavalast kassist, kes kindlustab oma vaesele peremehele hiilgava tuleviku. Loeb Karl
[...]Muinasjutt Unehaldjast, kes jutustab lastele imeilusaid unejutte. Loeb Karl
[...]Kogu maal ei olnud kedagi, kes oleks olnud vibu ja noolega osavam kui Robin Hood. Mütsis ja saabastes rohelisse rõivastatuna jäi ta Sherwoodi metsades tabamatuks, võttes rikastelt ja andes vaestele. Loeb Liisa
[...]Ärimehest isa elab pärast suure varanduse kaotust oma kolme tütrega tagasihoidlikku elu. Kuuldes heast võimalusest oma rahalist seisundit parandada, asub ta teele tähtsale kohtumisele, lubades tütardele kingitusi tuua. Noorim tütar Bella soovib üht ainsat roosi. Sellest soovist saavad alguse muinasjutu dramaatilised sündmused. Loeb Karl
[...]Elas kord kakskümmend viis tinasõdurit. Nad olid kõik vennad, sest nad olid sündinud vanast tinalusikast. Nad hoidsid püssi õlal, nende silmad vaatasid otse ette; ja seljas olid neil nii kenad puna-sinised vormirõivad. Ainult üks oli teistest veidi erinev, sest ta oli ühe jalaga. Ta oli valatud viimasena ning tina enam ei jätkunud.
[...]Hans Christian Anderseni muinasjutu ainetel jutustatud lugu üheteistkümnest metsluigeks nõiutud kuningapojast ja nende õekesest Eliisast. Loeb Liisa
[...]
